Paberiteta “tõukoer”

Olen viimasel ajal päris palju kokku puutunud teemaga tõukoer ja paberid. Minu käest on korduvalt küsitud, miks on vaja koerale pabereid, kui ta plaanitakse perelemmikuks võtta ning näituseid ei soovita temaga kunagi külastada.

Kallid inimesed, paberid ei kohusta teid käima koeraga näitustel ning paberid ei ole need, mis tõukoera puhul maksavad, KVALITEET maksab. Nii nagu igal pool mujal elus, ei saa ka kvaliteetset koera odavalt.

Korralik kasvataja paaritab ainult parimaid oma tõu esindajaid, kellel on näitustelt head tulemused, terviseuuringud tehtud ning tõuesindajale vastav iseloom. Paljudel tõugudel on aretusnõuetes ka teatud sorti katsed (jahikatse, teenistuskoerte töökatse vms). Selleks et vastav katse edukalt läbida, peab koeraga pikka aega treeningutel käima ning ka kodus trenni tegema- see kõik maksab ja mitte vähe+ veel ajakulu!

Paarituseks peab kasvataja oma emasele koerale hea isase leidma, kes tihtipeale mitme maa ja mere taga asub. Lisaks maksab paaritus, kutsikate üles kasvatamine, ussikuurid, vaktsineerimine, kiibid ja veterinaarpass. Hea kasvataja näeb vaeva ka sellega, et kutsikaid korralikult sotsialiseerida ning nende motoorikat vastavalt tõu vajadusele arendada. Enamasti on kasvatajad oma tõu entusiastid, kes võivad vabalt pesakonnaga ka miinusesse jääda. Tegemist on inimestega, kes armastavad oma tõugu ning soovivad seda säilitada ja parendada, mitte niisama paljundada ja raha teenida.

Võib-olla te mõtlete, mis mulle kõigest sellest, ma tahan lihtsalt koera, kes oleks terve ja tubli ning näeks soovitud tõu moodi välja, aga siin see konks ongi! Ei ole võimalik saada tublit ja tervet koera kopikate eest. Isegi kui teil veab ja koer näeb tõesti tantud tõu esindaja moodi välja, siis võite te väga vabalt saada haige ja/või kehva iseloomuga koera. Koer ei ole asi, ta on elusoelnd, kellega te peate umbes kümme aastat, kui mitte rohkem, koos elama. Kas te tõesti soovite looma, kellega mööda arste või koeratreenereid eluaeg joosta? Lõppkokkuvõttes läheb selline koer teile kordades rohkem maksma! Kui kõik see pole teid veel veennud, siis võtke teamiseks, et ilma tõupaberiteta “tõukoerad” on enamasti kutsikavabrikute toodang. Mida see tähendab? Tegemist on populaarset tõugu koertega, keda hoitakse ebaloomulikes tingimustes, selleks, et kutsikaid raha teenimise eesmärgil toota. Need koerad elavad väikestes puurides, neid paaritatakse igal võimalusel, mis on täiesti ebaeetiline ning ka kennelliidu poolt keelatud. Neile ei võimaldata arstiabi, sest see on kallis ega ka kvaliteetset toitu. Selliste koerte kutsikad on nõrgad, alaarenenud ning tihtipeale ka haiged ja usse ning kirpe täis. Nad võivad vabalt ära surra vahetult peale seda, kui on kodu vahetanud, kuna stressiga haigus süveneb. Kas te tõesti soovite toetada sellist koerte väärkohtemist? Palun ärge ostke kutsikaid taolistest kohtadest. Kui ei ole turgu, siis ei ole ka toodet.

Kuidas siis vahet teha korralikul kasvatajal ning milleril (kutsikavabriku pidajal) te küsite?

Kõige selgem vahe seisneb selles, et kasvataja otsib oma kutsikatele head kodu, mitte ei ürita temast lihtsalt kiiremas korras vabaneda.

Aus kasvataja ei keeldu kunagi vastamast erinevatele küsimustele, ükskõik mida te kustikate kohta ka ei küsiks. Miller seevastu üritab “sogada vett” andes mitte midagi ütlevaid vastuseid. Või siis muutub ründavaks: “Miks te seda küsite?” “Mis vahet sellel on- ega see kutsikaid halvemaks ei tee” “Ma saan aru, et te ei ole siis huvitatud ostust” jne. Lisaks ei soovi millerid teid enda koju lasta, nad lepivad kohtumise kokku näiteks bensiinijaamas. Milline normaalne kasvataja tuleb oma kutsikat teile bensiinijaamas näitama? Ilmselge on see, et taolisel inimesel on midagi varjata. Kas elavad ta koerad ebaloomulikes tingimustes ja/või ei soovi ta, et te tema kodust aadressi teaksite, kui peaks kutsikaga probleeme esinema ja te teda tagastada soovite (korraliku kasvataja puhul on see muide vajadusel võimalik). Lisaks kõigele eeltoodule küsitakse ilma paberiteta kutsikate eest päris märkimisväärset raha- 400-500 eurot maksta “ma-ei-tea-mille” eest ei ole naljaasi. Parem koguge veidi rohkem raha või küsige kasvataja käest järelemaksu võimaluste kohta ning ostke endale korralik koer, kelle vanematel on terviseuuringud ning kõik muu vajalik tehtud. Kui te ei ole kindlad kuidas ikkagi seda õiget kasvatajat ja kutsikat ära tunda, siis on alati võimalik kutsuda kaasa mõni tuttav koerainimene, kes asja jagab.

Rubriigid: Blogi. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.